Kas enesekindlus aitab eesmärke saavutada?
07. jaanuar 2023 | ENESEARENG | HELINA MÄGI
Lugu ilmus ajakirjas RP Praktik jaanuaris 2023.
Julgus astuda ametiredelil samm edasi, alustada teenusepakkumist või seista oma mõtete eest kollektiivis on väga oluline, et tagada enda heaolu ja kasutada oma võimeid maksimaalselt. Sageli jäävad need sammud aga hirmu, ebakindluse või kahtluste tõttu tegemata.
Kuna ebakindlus on nii reaalne ja selgelt tunnetatav, siis on üldine järeldus, et enesekindluse suurendamine võiks aidata teha samme oma eesmärgi poole. Aga mis siis, kui see pole päris tõde?
Mõttetreenerina on minu ülesanne seada mõtteid kahtluse alla. Olen seda tööd teinud 10 aastat ning õppinud, et mõte on midagi, mis meid juhib, mõte on midagi, mida me usume, kuid mõte iseenesest ei ole kunagi tõde. Seega kahel- da ideedes, mida me kasutame, võiks olla iga sihisaavutaja igapäevane harjutus.
Selline mõte nagu „mul pole piisavalt enesekindlust” ei ole oma olemuselt tõene. Sellistel mõtetel nagu „mul pole julgust” või „mul pole kogemust” pole
Enesekindlus pole eesmärkide saavutamiseks vajalik tingimus
Tahan panna sind uskuma, et kuigi võid arvata, et miski seisab sinu ja su eesmärgi vahel, siis see miski pole takistus ja seetõttu pole ka selle nn takistuse ületamine enne eesmärgi poole liikuma hakkamist vajalik.
Liiga sageli kuulen inimesi rääkimas, et ma ei saa oma eesmärki saavutada, sest ma pole enesekindel. Jah, enesekindlus teeb tegutsemise lihtsamaks. Enesekindlus aitab endale kindlaks jääda ja oma ideid väljendada. Kuid luba ma edastan sulle hea uudise: enesekindlus pole eesmärkide saavutamiseks vajalik tingimus.
Aastaid tagasi otsisin lahendust oma ebakindluse probleemile ja arvasin ekslikult, et osale inimestele lihtsalt on antud rohkem enesekindlust ja teistele on antud vähem või üldse mitte. Mulle vähemalt tundus nii, sest ma ei mõistnud, kust see enesekindlus tuleb.
Mingil põhjusel töötab meie aju nii, et kui näeme midagi, mida me ei mõista, siis arvame, et tegemist on millegagi, milleni me ise ei küündi.
Aitan sul mõista enesekindluse olemust selleks, et enesekindluse puudumine ei saaks sulle kunagi takistuseks.
Alustan sellest, et toon sinu tähelepanu ühele olulisele mõttetreeningus kasutatavale põhimõttele: kui sa soovid millestki aru saada, tuleb sul hakata sõnu defineerima. Eelkõige on seda oluline meeles pidada tuntud sõnade puhul. Sõnade puhul, mida me päevast päeva kasutame – usk endasse, enesekindlus, tänulikkus, edukus, läbikukkumine jms. Kuuleme ja kasutame neid sõnu igapäevaselt, kuid väga vähesed meist on endale esitanud küsimuse, mida need sõnad tegelikult tähendavad.
Enesekindlus on usk iseendasse
Enesekindlus on väga lihtsalt väljendades usk iseendasse. Usk omakorda tuleneb sellest, mida ma olen otsustanud mõelda. Kui me seda mõttejada jätkame, siis mõistame, et see, kas ma usun endasse või mitte, sõltub otseselt sellest, milliseid mõtteid olen otsustanud enda kohta mõelda. Oluline on mõista, et küsimus ei ole selles, mida ma pean enda kohta tõeseks, vaid hoopis selles, millist tõde olen ma otsustanud aktsepteerida.
Usk ei pea põhinema faktidel. Usku loome ainult oma mõtete ja lugudega, mis nendest mõtetest kujunevad.
Selle kinnituseks võid küsida endalt, mida ma enda kohta usun ja kust see usk tuleb? Kas on midagi, mille kohta sul faktiline tõestus puudub?
Enamik meist arvab ekslikult, et usk endasse tuleb väljast. Kui olen millegagi hästi hakkama saanud, siis usun, et saan sellega ka edaspidi hakkama. Juhul kui keegi tunnustab mind, siis arvan, et nüüd võin ka ise endasse uskuda ja end tunnustada.
Kui sa aga pole kunagi teatud tegevust proovinud, näiteks ettevõtte alustamine, kust sa siis saad enesekindlust, kui sa pole varem ettevõtja olnud? Kuidas sa saad uskuda, et sul see õnnestub?
Kui me lähtume eeldusest, et enesekindlus aitab eesmärke saavutada ja minevikukogemus loob mulle enesekindluse, siis ma ei saaks kunagi midagi uut teha.
Vaata enda sisse ja mõtle, kuidas sinust sai raamatupidaja? Millesse sa uskusid, et saada seda ametikohta, mis sul nüüd on või kuidas alustasid mõne ettevõtmisega, millega sa praegu tegeled?
Sa ei saanud uskuda sellesse, et sul tuleb raamatupidamine hästi välja, sest sa olid seda juba endale tõestanud. Said vaid uskuda enda võimekusse saada hakkama tuleviku olukordadega, mis sulle raamatupidajana ette tulevad. Sa otsustasid mõelda, et tuled toime, sest sul oli eesmärk saada raamatupidajaks.
Kuidas saad luua enesekindlust, kasutades selleks oma eesmärki?
Pane tähele, see on oluline. Sul ei olnud enesekindlust selles, et sa saad hakkama, sest sul polnud eelnevat kogemust. Sul oli enesekindlus selles osas ehk, et sa mõtled lahendusi välja, kui olukord end sulle ilmutab. Sa usaldasid ennast. Ja sa olid nõus ehkupeale liikuma, sest see, mida sa looma asusid, oli see, mida sa tahtsid. Ja kui sa astusid neid samme ja lahendasid elulisi raamatupidamise ülesandeid, siis muutusid sa enesekindlamaks. Su mõttemaailm hakkas muutuma. Esmalt mõtlesid, et suudad leida lahendusi. Seejärel leidsid, et saad keeruliste ülesannetega hakkama, kuni lõpuks tunnistasid endale, et oled tõepoolest suurepärane raamatupidaja. Sinu enesetunne enda suhtes on muutunud, sest otsustasid järgida oma eesmärki.
Sul ei ole vaja enesekindlust, et saavutada midagi. Kuid sul on vaja eesmärki,
mida sa armastad, et luua enesekindlust.
Võib-olla on see teema, mis vajab veel lahti kirjutamist, seega räägin sulle, kuidas see toimub. Kuidas saad luua enesekindlust, kasutades selleks oma eesmärki.
Selleks, et eesmärk toimiks, tuleb sul olla enda vastu aus. Sa pead endale tunnistama, mida sa tegelikult tahad. Paljud inimesed ei loo endasse vajalikku enesekindlus just seetõttu, et nad ei aseta lauale seda olulist teemat, mis neil südames on. Nad eksivad juba esimese kiviga. Ja see on kriitiline. Idee – eesmärk – tuleb valida südame järgi.
Kui see töö on hoolikalt tehtud, siis teeb eesmärk sinu eest juba pool tööd. Nimelt ei jäta ta sind rahule. Ta ajab sind öösel ülesse, kummitab hommikul tõustes, kargab välja ootamatutes situatsioonides.
Kui sa liigutad selle idee teise etappi, saab see idee sind enesekindluse loomisel aidata. Teine etapp seisneb idee vastuvõtmises.
Kui lubad end teise etappi, hakkad nägema ideid, mida teaostada
Mõtle, mida me teeme võimatuna näivate ideedega? Jah, sul on õigus, me räägime end sellest ideest välja. Teises etapis tuleks meil aga teadlikult end selle idee sisse rääkida.
Minu väljendusviis võib tunduda kummaline, kuid see aitab sul visuaalselt näha, mis hakkab juhtuma. Ideest välja räägime end sõnadega „ei saa”, „pole võimalik”, „mina ei suuda”, „ressursse – raha, aega, oskusi – ei ole” jne. Idee sisse saame end rääkida küsimustega „Kuidas ma saan?”, „Mis peaks juhtuma?”, „Kes saaks mind aidata?”.
Kui sa lubad end teise etappi, hakkad nägema võimalikke ideid, mida ellu viia. Sind juhitakse tegevustesse. Sulle ei näidata tervet teed, sa näed ainult ühte tegevust, kuid sellest piisab, et hakata kasvatama enesekindlust ja liigutada sind loomisprotsessis eesmärgi poole.
Kui oled valmis tegema oma osa ja sooritama selle tegevuse, mida saad teha, hakkavad asjad muutuma.
Mul on üks klient, kes on aastaid oma välismaiseid juriidilisi küsimusi edasi lükanud. Küll ta väitis, et ta ei saa seda inimest kätte ja nüüd on tal piinlik helistada ning et ta tegelikult ei teagi, kust alustada.
Rääkisin temaga kõigepealt sellest, miks ta seda üldse teha tahab. Miks ta tahab need paberid korda ajada, kui see talle nii tohutult palju piina valmistab. Kui endalt selliseid küsimusi küsida, siis avastame midagi, mis meid motiveeriks. Minu kliendi puhul näis, et toimis mõte, et ta ei taha, et see tema laste kaela jääks.”
Me leidsime eesmärgi, miks ta oli nõus seda tegema. Nüüd sai ta valida tegevuse, mida teha.
Pärast seda, kui ta oli samm-sammult paar tegevust ära teinud ja ma õpetasin talle tagasivaatamise protsessi, ütles ta mulle, et see, mida ta nendest tegevustest õppis, on aidanud tal ka tööasju palju enesekindlamalt teha.
Mis juhtus? Miks nendel lihtsatel tegevustel – kirja saatmine, kõne tegemine, e-kirjale vastamine – oli mõju ka selle inimese teistesse eluvaldkondadele?
Eesmärgi suunas liikumine kasvatab enesekindlust
Kui hakkame liikuma oma eesmärgi poole, tehes seda sisemise kasvamise kaudu, nagu õpetan Mõttekoolis, siis ei liigu me ainult oma algse eesmärgi poole, vaid loome enesekindluse kasvu igasse valdkonda oma elus.
Miks see nii on? Kui paneme oma keha tegevusse, anname endale võimaluse ise- ennast tundma õppida. Me märkame, mida tegelikult kardame ja saame aru, kuidas seda hirmu ületada. Saame kinnitust, et olime suutelised selle uue asjaga toime tulema. Paneme tähele, kuidas me ise ennast takistame ning õpime neid takistusi ületama. Kui seda teeme, saame võimaluse kasvada.
Mida rohkem ennast tundma õpime, seda rohkem end usaldame. Ja mida rohkem end usaldame, seda julgemaks saame.
Lisaks tasub muidugi õppida loomisprotsessi ja eesmärkide saavutamist, sest nende protsesside tundmine teeb enda sisemaailma tundmaõppimise valu märksa talutavamaks.
Seega kuskohas sa iganes praegu oled ja kuitahes vähe sa arvad endas enesekindlust olevat – enesekindluse puudumine ei ole põhjus, miks sa ei liigu. Põhjus on eesmärgis. Kui oled leidnud eesmärgi, mida tegelikult tahad ja oled andnud endale loa selle eesmärgi suunas liikuda, saad sa võimaluse kasvada ning sinu enesekindlus suureneb koos sellega. Enesekindlus on eesmärgis.
Otsid teadmisi tegevuste ära tegemiseks ja eesmärgi saavutamiseks?